Strateegia viis võidule

Ahoi,
photo
Vahepeal on natuke aega mööda läinud ja pole saanud mahti kirjutada midagi uut.

Juhtunud on vahepeal igasuguseid asju. Põhi teemaks tundub olevat see, et paat muudkui laguneb igast otsast ja iga sõidu järel on kuskil jälle mõni plokk või ots mis väljavahetamist vajab.

Mõni nädal tagasi käis Vesileenu siis lühidalt madalikul ära. Jäime ilmselt juttu rääkima ja ei osanud võibolla oodata ka, et ida poi juures nii kiiresti madalaks läheb. Igaljuhul üks hetk vaatasime, et kallas on juba kole lähedal, ja kui sügavusmõõtja peale vaatasime näitas see ainult 1,6m. Ei tahtnud algul kohe uskuda seda, aga nii kui kreeni välja lasime käiski kiil vastu liivapõhja. Õnneks saime kiiresti kreeni tekitada ja sealt tasapisi eemale purjetada.

Viimased nädalad valmistusime kõvasti Merikotka regatiks. Kahjuks ei õnnestunud kordagi kogu meeskonnaga harjutada. Erinevate 3ste puntidega käisime lahel trenne tegemas aga meeskonnatööd paika ei saanudki. Alles regatil saime 4kesi koos sõita.

Lisaks juhtus mõni nädal tagasi veel siuke lugu, et keset trenni Henry kommenteeris, et “vaata kui lahedalt see kruiisilaev pilvede sisse sõidab”. Kõik mõtlesid hetke ja mõnikümmend sekundit hiljem hakkas koitma, et oot oot laev ei saa pilvede sisse sõita. Tegemist oli mõistagi uduga, mis meid mõne minutiga keset laevateed alla neelas. Niisis tõmbasimegi kiirelt purjed alla ja töristasime mootoriga sadamasse (plotteri järgi sõites). Vahepeal kui udu veidi laiali vajus nägime kuidas suur kruiisikas meil mõnisadameetrit seljatagant mööda sõitis ja Juku ka kuskilt äkki välja ilmus. Igaljuhul oli päris huvitav kogemus. Oleme ennegi terve päeva udus sõitnud, aga mitte laevateel TALLINN-HELSINKI tipptunnil.

Nii, ja nüüd põhiteema juurde – Merikotka regatt.
Reedel tegime esimese sõidu, kus jäime starti hiljaks aga visalt jõudsime Merikotkale järgi, kes oli meie grupis ainukene jaht peale meie. Tegu polnd siiski fantastilise kiirusega (kuigi Vesileenu kannatab sõita tunduvalt teravamat nurka). Tegu oli sellega, et vahepeal tuul keeras ja saime ühel halsil stardijoonelt märgini sõita. Märgi juures, kus Merikotkale päris lähedale juba jõudsime, tahtsime siis kiiresti spini üles tõmmata, aga oh häda, vall jäi kuskile vöörstaagi ja genoa valli vahele kinni ja läks katki ja puri lendas vette ja siuke ebaõnnestumine. Lisaks ei tahtnud Genoa kuidagi pirsis joosta ja olime puhta hädas purjedega. Igaljuhul meie õnneks anti üsna kiirelt raadio teel teada, et meie grupi sõit katkestati, sest tuul oli niipalju suunda muutnud, et trollisõitu polnd nagu mõtet teha. Meile nii sobis.

Järgmisel hommikul olime kella 10 paiku platsis sadamas, saime Sootsilt mõne vajaliku jubina osta spinni valli täiendamiseks, et see kinni ei jääks, ja läksime enne starti veidi purjesid katsetama. Tuul oli laupäeval päris mehine ja lainegi oli veidi tüütu. Otsustasime et läheme algul fokaga, mis oli VIGA. Sellega ei liikunud me peaaegu üldse edasi. Lisaks mõtlesime, et proovime kuidas spinnaker üles jookseb. Nii kui üles tõmbasime, läks Henryl brass käest ära ja tuli veel kuidagi purje küljest lahti ja merepõhjas ta nüüd ongi. Esimese sõidu pidime siis sõitma ilma spinnita ja fokaga. Ilmselgelt väga kiired me ei olnud, kuid saime sõita silmnähtavalt teravamat nurka kui Merikotkas.

Märgi juurde jõudes kukkus meil veel bakstaak ka alla, mille tross oli otsustanud lihtsalt pooleks minna, ehk siis peale esimest sõitu läksime sadamasse kiirelt parandama. Käisin korra mastis, lasime Sootsil bakstaagid korda teha, ostsime uued brassid ja läksime uuesti välja nii, et kaks sõitu oli juba ära olnud.
Meie õnneks oli Merikotkas vahepeal otsustanud, et nad ka üksi ei viitsi sõita ja tulid ära. Ehk siis meie kogemata väljakukkunud strateegiaga saimegi võiduka esikoha. Sõidu poolest me seda küll mitte kuidagi moodi ei väärinud. Ei õnnestunud spinnakeri kordagi normaalselt üles saada ja siuke jukerdamine seal meil käis.

Täna käisime jahti Piritalt Noblessnerisse sõitmas ja spinnakere kuivatamas. Nii kui on võistlusväline aeg pole mitte ühegi purjega mingit probleemi. Spinnid jooksevad kenaste üles ja kõik liigub ja töötab. Murphy seadus kehtib ka merel!

Igaljuhul järgmiste regattidega anname endast parima, et enda koht ka hea sõiduga välja teenida, muidu pole ilus! Järgmised regatid siis juba Rannarootsi, Kessu ja Muhuväin. Seni katsume ikka mõned trennid teha, võibolla isegi mõnel kolmapäevakul kohal käia ja jaht korda teha Väina jaoks.

Tuult!
Kristo

Startisime vales suunas aga medali saime ikkagi

Juhtus nüüd nii, et Vesileenu sõitis kaasa oma esimese regati uue meeskonna käes. Osalesime eile Tormilind Cup 2014, mis oli igati kena sõit. Oli päikest, tuult, padukat ja tuuletust.

Tegime Jaagupiga hommikul kell 8.30 Noblessnerist minekut, et siis Piritalt meeskonnatäiendus peale võtta ja regatile ära registreerida. Põhimeeskonnast olimegi seekord ainult mina ja Jaagup aga külalisesinejatena olid abiks veel Jüri ja Daniil.

Igaljuhul, sõidule registreeritud juhised järgi vaadatud sõitsime välja, et enne starti veel paar kiiremat pauti teha. Aeg muudkui tiksus stardile lähemale ja päris täpselt me aru ei saanud kus see stardijoon on. Oli komitee paat ja lõpuks teiste paatide vahel siblides leidsime ka poi üles mida algul tahtsime ikka hoopis teisel pool laeva otsida. Igaljuhul Jaagup istus kõrvaga vastu raadiot ja kuulas uudiseid ja umbes minut enne starti leidsin üles stardijoone mille taga siis paar pauti veei jõudsime teha ja koos ORC I, ORC II ja ORC III gruppidega startida. Suurematel jahtidel läksid kohe kiirelt spinnakerid üles, mille peale me siis alles kohmerdama hakkasime, et spinnakeri üldse üles otsida. Olgu öeldud, et stardis ei olnud meie eesmärk esimene kord mingit head täpset ja kiiret starti teha vaid mitte kellegile otsa põrgata – Sellega tulime kenaste toime ja tegelikult võis kogu protseduuriga üsna rahule jääda.

Kriitikat saame ise tulistada ainult enda lolluse pihta, et ei usaldanud paberil must valgelt kirjutatud distantsi Start – Naissaar ja panime ORC I ja ORC II järgi kuulimuna poole lisaringe tegema. Kuulimuna juures saime alles aru, et oleme kenaste 5-10 minutit kaotuses selle väikse saki pärast üle Tallinna lahe.

Muus osas saime kenaste spinnakeriga külgtuules sõita enamus distantsi. Ainult lõpu poole pidime tihttuulde tõmbama. Viimase 10 minuti jooksul tuli veel korralik pagi peale mis tõi ka muidugi korraliku vihma endaga kaasa. Lõpetasime samal ajal koos LYSis startinutega, ilmselt meie väikese ekskursiooni tõttu kuuli munale, mis startide vahe ära nullis.

Sellele vaatamata saime 2. koha ja kena medali kaela kohe esimeselt regatilt. Paraku ORC III klassis oligi osalejaid ainult 2.

10371519_10203900549291696_5490538740363914718_n

Kringel söödud pilt tehtud hakkasime tagasi liikuma.
Vahepeal saime jälle veidi vihma ja siis jäi tuul seisma. Meist veidi tagapool tiksunud folkboot Gretale oli silma jäänud, et meil mootor küljes, mis peale me kohe sealkandis populaarseks paadiks muutusime. Lõpuks vedasime Pirita muulide vahelt sisse enda järel veel 3 paadist koosneva rongi.

10388105_10152520591569742_3881340226123766252_n

Üks täiendus mis tahaks ära teha ja mille järgi vajadus tekkis oli VHF-i kõlaritesse ühendamise võimalus. Et saaks eriti just stardi ajal kergelt ja mugavalt uudiseid kuulda.

Järgmine regatt kuhu registreeritud oleme on Merikotka regatt, ja võibolla õnnestub mõnel veel sõita, ja siis ongi juba käes Muhu väina aeg.

Ilusat suveilma!

Kristo