Meile medaleid ei jätkunud

Laupäeval ja kolmapäeval said sõidetud esimesed regatid sel hooajal ja võib vist öelda, et lausa esimesed sõidud. Seiko Cup sarja teisel etapil E4 olime väljas 5kesi, kellest 2 olid tuttuued mehed pardal – Jüri ja Lauri. Kuna ilm oli üsna krõbe. Tuult näitas lõpuks kohati lausa 12 m/s mis pole kaugeltki hulleim millega merel oleme olnud, aga kui kaks paari käsi ei tea millal ja millist otsa tõmmata on üsna keeruline, eriti veel lühirajal, mis just sellele tehnilisele küljele rõhub. Nagu ennem regatti arvasin olime paadi kiiruse poolest enamvähem võrdsed Blancaga ja veidi kiiremad Gemmast. Kuid lühirajal paadi kiirus on ainult pool valemit. Tegime nii palju vigu, et jäime esimeses kahes sõidus viimaseks ja viimases sõidus õnnestus krüssu otsal Gemmal eest ära sõita ja teiseks jõuda. Paraku läks ka Gemmal vist midagi nihu ja viimast sõitu nad ei lõpetanudki. Esimene sõit oli puhas koperdamine, kus mina seletasin Jürile mida pakstaakide peal teha ja üritasime mõlemad kuidagi ära mahtuda leitvaagna ja rooli vahele (mõlemad võrdlemisi suurt kasvu poisid). Samas Henry, keda muidu tahaks näha purje trimmi peal Jüri asemel, oli vööris ja katsus vööri ja klahvi vahet joosta, et Laurit veidi juhendada. Ainar mõistagi soodis. Teises sõidus juhtus eriti kummaline fopaa. Arvestasime kaugust natuke valesti ja trügisime natuke liiga vara stardijoonele. Üritasin küll hoogu pidurdada ja kuidagi stardikaatri ja poi vahele ära mahtuda, aga aeg tiksus ikka omas rütmis ja triivisime ikkagi stardis pin-endist mööda. Ei jäänd muud üle kui kiire paut ja mõtlesime siis teiselt halsilt välja saada. Paraku kulus meil umbes kaks minutit et käik sisse saada. Tegime kõik õigesti – groot välja genu lahti ja peale jne jne. Aga liikuma ei saand. Toimus veel paar iseeneslikku pauti enne kui lõpuks allatuult hoo sisse saime ja uuesti stardijoone poole liikuma hakkasime. Ka Blancal oli valestart, aga isegi valestardiga jõudsid nad vea parandada ja ikka kõvasti enne meid minema põrutada. Viimases sõidus oli juba tuul päris kõva ja vaatamata sellele, et meil groot praktiliselt ei töötanud (suuremat trimmimist meil ei toimunud – puri kiirelt enamvähem paika ja läks) ja purjestus veidi jõust üle käis saime krüssu otsadel hea hoo sisse ja sõita enamvähem normaalset sõitu. Allatuules sekund enne spinni ülestõmbamist ikkagi otsustasime mitte tõmmata, kuna Gemma kaugel maas oli ja Blanca juba kaugel ees. Tundub, et oli mõistlik otsus. Sõitsime ilma spinnita vaat, et sama kiiresti kui meist suuremad paadid oma suurte spinnakeridega. Kui siis meie kõrval üks suurem paat oma spinniga brouchida suutis tundus justkui hea mõte et me seda üles ei tõmmand – kiirus oli ju ka päris hea. Ühesõnaga esimese regati ja sõidu kohta üsna agressiivne andmine. Palju sõimu ja karjumist oli igaljuhul nii vööri kui ahtri poolt.

Autasustamisel olime siis valmis oma auväärset kolmandat kohta vastu võtma, aga kuna ei oldud arvestatud, et ORC III sellises võimsas koosseisus nagu 3 paati kohal on, polnud valmis ka medaleid ja muid värke, ehk siis meile medaleid ei jätkunud ja leppisime sooja käepigistusega ning lubadusega, et kui järgmisel etapil osaleme saame ka oma autasud.

IMG_0912

Siinkohal siis tänud Jürile ja Laurile, kes abiks olid ja keda ka edaspidi meiega sõitmas võib näha!

Järgmiseks siis kolmapäevak. Mõtlesime, et oleme targad ja läheme ilma purjeta välja. Tõstsime mootori ja paagi maha, aga kuna tuul oli kai suhtes meie jaoks üsna ebamugava nurga alt ja see hooaeg veel suht toored oleme tekkis meil sellega kohe rida probleeme ja oleksime peaaegu paadi vastu kaid ära lõhkunud. Oleks ilmselt lõpuks järgmise katsega väljagi saanud, aga kuna stardi aeg surus peale tundus kindlam mootor kähku uuesti peale visata ja kiirelt starti põrutada.

Stardis olime seekord õigel ajal õiges kohas. Jõudsime kenasti hea hooga stardikaatri kõrvale joone juurde ning Blanca hakkas meid altpoolt ära suruma. Õnneks oli folkide ja muude tegelaste vahel täpselt niipalju ruumi, et saime Blanca ahtrist kiire manöövriga mööda ja hea hooga Blanca kõrvalt üle joone, isegi nii, et ei jäänud Blanca halba tuulde esialgu. Mõne minuti pärast saime küll korra nende purje taga aega veeta, aga lõpuks ikkagi saime normaalselt edasi sõita. Meeskonnas olime siis Jaagupi, Henry ja Jüriga. Võtsime kohe alguses Blancaga teiste ees hea vahe sisse ja sõitsime enamvähem samas rütmis teise paadina. Henry oli seekord nii vööris kui purje trimmi peal ja siinkohal kõvad kiidusõnad purjetrimmi kohta. Ühe hooajaga on Henry asja ikka üle keskmise selgeks endale teinud lugemise ja proovimisega. Käpitän oli väga rahul ja ka ka omavaheline suhtlus ja koostöö meil klappis väga hästi. Suunaks oli siis Paljassaare N poi ja tagasi finišisse. Blancal püsisime kenasti järel kuni hakkasime märgini jõudma. Kui Henry hakkas spinnakeri ette valmistama, komistas ta ees genu otsa ja see tuli pooleldi staakpirsist välja, mis tähendas kohe seda, et viimased viis minutit enne märki pidime eriti ettevaatlikult sõitma, et eespuri täitsa välja ei tuleks pirsist. Seda ka varem juhtund ja siis juba läheb kõvasti aega raisku et asi korda saada. Sealt tuli ka esimene suurem vahe Blancaga sisse. Lõpuks märgi juures läks Blanca spinn ka umbes pool minutit kiiremini üles ja see oli kohe järgmine koht kus veidi vahe kärises. Finišeerisime siis füüsiliselt umbes kaks pool minutit peale Blancat ja täpselt 4 minutit enne Virut. Paraku on Virul üsna hea pall ja parandatud ajaga olid nad meist 11 sekundit kiiremad. Üsna valus, sest need 11 sekundit vedelesid distantsil igalpool ja ootasid üles korjamist. Neljas oli Gemma ja viies Öösorr, kes kõik vist enamvähem samas grupis lõpetasid. IMG_0915

Ootasime enda võiduklaasi kenasti ära ja põrutasime tagasi Noblessnerisse. Õppetund sellelt regatilt oli eelkõige see, et staakpirs vaja kiiremas korras korda teha. Kui õnnestub võtame selle nüüd laupäeval enne Tormilindu ette. Pirs vaja ilmselt veidi lühemaks lõigata (soon on liiga laiaks kulunud) ja all see metallist jublakas mille vahelt puri soonde sisse jookseb on tagurpidi, keerame ka selle õigetpidi. Ehk on siis vähe lihtsam genuga. Nagu öeldud siis oleme ka varem selle tõttu starti hiljaks jäänud ja sõidu ajal pidanud purje alla kakkuma, et siis uuesti üles tõmmata.

Muude pisitäienduste osas lisasime veel oma ägedale elektripaneelile paar nuppu. Nüüd siis saame mugavalt raadio ja muusika vahel nupust vahetada, et mis kokpiti kõlaritest mängib. Stardis jube mugav kui kokpitis stardiprotseduuri loetakse.

Järgmine sõit nüüd Tormilind, kus oleme vähemalt sama meeskonnaga platsis.
Siin siis lõpetaks oma referaadi ja näeme merel!

Kristo

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s