Lainet vihma ja kõvasti tuult – ekstreemsust täie raha eest

Peale eilset kolmapäevakut tundub mõistlik aeg üks postitus jälle teha kuna emotsioone saime sõidult täie raha eest.

Enne kui kolmapäevakuni jõuan, kiire kirjeldus Tormilinnu regati kohta. Laupäeva hommikul peaaegu et ilma tuuleta jäime vaat et startigi hiljaks kuna tuul lihtsalt stardi joonele välja ei kandnud. Enne oma grupi hoiatussignaali panime korraks ühe suraka mootori kiirust juurde paadile ja kulgesime vähemalt teistele paatidele stardi joonel lähemale. Saime küll viimaste hulgas üle stardijoone, aga sellest polnud midagi. Tallinna lahel käis suuremat sorti tuulekoridoride ja laikude otsimine. Seal tegime täitsa viisaka sõidu. Ainult Viru, kes hästi kalda alt Russalka märgi poole trügis läks natukene eest ära ja sai kiirelt Paljassaare kalda alla ära kust ta ka lõpuks meilt eest täitsa ära kadus. Sättisime tuulevaikuses purje nii kuidas oskasime ja katsusime päikese käes kuidagi hakkama saada, kuni lõpuks kõigil tormikad hakkasid seljast ära tulema. Palavus läks natukene karmiks. Üks hetk aga märkasime kaugemal Paljassaare poole sõites karvast vett, mis läks enamvähem kokku ka ilmaprognoosiga, et tuulesuund natukene muutus lõuna poolt ida poole. Kiirelt tormikad selga ja olime üsna kiirelt teel. Külgtuules proovisime natukene spinniga sõita. Oleme ka varem edukalt 70 kraadist nurka väga hea kiirusega külgtuules niimoodi sõitnud, kuid seekord Ainarit (soodimeest) polnud ja otsustasime, et ei hakka Jaagupi võimeid proovile panema spinni soodis ning panime ikkagi genu üles. Tiksusime siis kenas tuules Naissaare poole ilma suuremate vahejuhtumiteta. Gemmat füüsiliselt edastasime, aga palliga jäime ikkagi neist taha. Tagasiteel tuul oli tõusnud ja panime sõidu mugavuse mõttes ka rehvi sisse.

Mõned peävad möödas, jõudsime otsapidi ka kolmapäevakule. Meeskond nagu juba poolharjumuseks saand oli külalisi täis. Seekord aga väga suur kummardus Petsile Öösorri pealt ja ja Janisele, kes varem Nora peal sõitis. Olime küll neljakesi ja kaks meest teise paadi pealt, aga nendes oludes, mis kolmapäeval merel valitsesid saime suhteliselt viisakalt hakkama.

11406461_1093926083957432_700577965318433252_o

Tagantjärgi on heameel, et ei võtnud kaasa kedagi kes varem eriti sõitnud pole, kuna kohati kiskus asi üsna ekstreemseks ja polnd aega järelvalvet teostada – igaüks pidi ise teadma mis oluline on. Start oli umbes 8-9 m/s tuules kuhu suundusime kohe 1 rehviga. Vahepeal käis tuul ka 5 m/s ringis, aga just pagide pärast ei hakanud üle purjestama paati. Kiiruses poleks niikuinii võitnud. Starti jõudmisega tegime väikse vale arvestuse ja jäime umbes poolteist minutit hiljaks. Aga sellest polnudki väga hullu. Võtsime suuna katariina kai poole otse Blanca järel. Otsustasim, et kuna ainult kaks võistlejat ongi, siis katsume samades tingimustes sõita mis Blancagi ja ei hakka oma marsruuti otsima. Saime üsna hea käigu sisse aga pagidega ei kannatanud sellist kõrgust võtta nagu Blanca.   Varsti olimegi jõudnud Blanca traaversisse, aga tunduvalt madalamal. Tasapisi Katariina kai poole tiksudes kuulsime äkki kõva raksatust oma paremas pardas alla tuult ja meist mõnisada meetrit allpool oligi Mary Lou oma murdunud mastiga. Sõitsime oma sõitu edasi ja arvestades pagisid oli meil päris hea nurk ja joon märgi peale. Blanca pautis märgi peale ära aga nad pidid veel paar pauti tegema et sinna jõuda. 10 m/s tuulega nad hävisid paari paudiga niipalju, et kogu vahe, mis nad kõrgusega kasvatanud olid oli kadunud. Märgis olime täitsa kõrvuti. Paraku suurimad võidud tulevad ikka allatuules. Otsustasime, et ei hakka nii kõvade pagidega ja mitte kokku harjutanud meeskonnaga spinniga jändama. Blanca viskas spinni üles ja silmnähtavalt hakkasid nad eest ära rebima. Kuna teistel paatidel läks sõidu käigus nii spinnakere kui maste, siis oli ilmselt õige otsus genuga piirduda. Kuna sõitsime üsna truvalist nurka siis pidime varsti allatuule märgi poole halsi tegema. Üritades vältida täislaksuga halssi, üritasime seda vaikselt teha, aga isegi taganttuules puhus pagi purje nii täis et brouchisime halsi käigus. Ainuke asi millest allatuule pardas kinni oli hoida oli roolipinn. Ja mida rohkem tuule poole paat keeras seda rohkem rool järgi andis. Õnneks sai Jaagup õigel hetkel grootsoodi lahti ja ei pidanudki suplema minema. Üsna kiirest tegime recovery ja võtsime uuesti suuna märgi peale. Märgi juures tegime halsi ja käiski täislaksuga nagu arvata võis. Tulime siiski toime ja hakkasime finiši poole tiksuma. Paraku olime otsustanud, et üritame täispurjega lõpuni ära sõita. Selleks ajaks oli tuul juba 15 m/s ja muulidele lähemale jõudes läks üsna keeruliseks, kuna muulide vahelt sissesõit oli meie jaoks täpselt halsinurga alt. Kuna ei tahtnud muulide vahel külili käia ja paati vastu muuli ära lõhkuda otsustasime teha muulidest mööda sõita ja lehmakaga teisel halsil sisse sõita. Paraku paudi käigus selgus, et pakstaak oli täielikult mootori ümber ennast kinni sidunud. Selle klaarimine võttis mõned minutid. Selleks ajaks olime juba jälle tagasi pirita ranna poole triivinud. Ehk siis läksime uuele ringile. Ainult et vahepeal panime kaks rehvi sisse. Saime lõpuks muulivahelt turvaliselt sisse ja jõudsime finišist läbi. Muidu oleks ju võinud riske võtta kui oleks midagi võita olnud, aga kuna Blanca oli juba meie ees finišeerinud, siis ei tahtnud paati ohtu seada ja tundus mõistlik turvaliselt tegutseda. Sadamas otsustasime, et ei hakka selle tuulega tagasi sõitma ja kuna paat oli ka veidi viga saanud, siis tegime kiired parandused. Mastis oli windeks lahti läinud ja rippus niisama küljes. Õnneks oli see kõigest lahti tulnud ja Jaagup sai selle kiirelt tagasi.

11402760_1093926360624071_6437411445768811898_n

Autasustamisel siis kõva tuulega teenitud 1 punkt kolmapäevakute arvestusse juurde. Võtsime ka mai kuu eest arvestuses kolmanda koha ja kasti õlut.

11406257_1093926890624018_4258252788946942039_o

Nüüd siis üritame laupäeval enne Terra Feminarumit oma staakpirsi lühemaks teha ja korda seada ja siis Terra Feminarumil hea sõidu teha. Õnneks ilmaennustus näitab, et peaks vaikne tiksumise ilm olema, aga eks järgnevad päevad näitavad mis saab.

Hiljem õhtul saatis Pets veel e-maili, et talle oli autoga koju sõites käigukang äkki pihku jäänud. Õnneks lahendas ta olukorra purjetajale omase leidlikkusega ning sai ilma käigukangita koju sõidetud. See vast väike meenutus, et “you work with what you’ve given”! Olusid muuta ei saa aga hakkama peab ikka saama.

Merel näeme!

Kristo

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s